Miks me näeme sama olukorda erinevalt? Mida Carl Jungi ideed õpetavad meile koostööst?

Miks üks inimene otsustab kiiresti ja teine aga vajab enne otsustamist rohkem aega? Miks üks eelistab mõtteid arutada teistega koos, teine aga pigem omaette? Need erinevused on tuttavad igale meeskonnale. Sageli peame neid lihtsalt iseloomuomadusteks ega mõtle, mis nende taga on.

Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung nägi neis erinevustes loomulikke mustreid, mida on võimalik paremini mõista.

Miks me mõtleme ja tegutseme erinevalt?

Jung, analüütilise psühholoogia rajaja, uuris, miks inimesed maailma erinevalt tajuvad ja mõtestavad. Ta kirjeldas kahte tajumise funktsiooni – aistingut ja intuitsiooni – ning kahte otsustamise funktsiooni – mõtlemist ja tundmist. Samuti eristas ta introvertset ja ekstravertset hoiakut, mis kirjeldavad psüühilise energia ja tähelepanu suundumist pigem sisse- või väljapoole.

Jungi käsitluses ei olnud ükski neist eelistustest teisest parem. Need on lihtsalt erinevad viisid maailmaga suhestumiseks.

See teadmine on oluline ka tänapäeva meeskondades. Kui mõistame, et kolleegi teistsugune lähenemine ei tähenda tingimata vastuseisu või eksimust, oskame tema käitumist vaadata oluliselt avarama pilguga.

Me reageerime sellele, kuidas olukorda tajume

Kujutame ette koosolekut, kus juht teeb pärast lühikest arutelu otsuse. Ühele osalejale võib tunduda koosolek tõhus ja tulemuslik. Teine aga lahkub tundega, et olulised küsimused jäid läbi arutamata.

Mõlemad osalesid samal koosolekul, kuid kogesid seda täiesti erinevalt.

Üks pööras tähelepanu tulemusele ja tempole, teine arutelu põhjalikkusele ja inimeste kaasamisele. Mõlemad võivad näha sama olukorra erinevaid külgi.

Just siin peitub paljude meeskonnasiseste arusaamatuste põhjus. Me kipume eeldama, et teised näevad olukordi samamoodi nagu meie. Kui nad reageerivad teisiti, võime tõlgendada seda hoolimatuse, liigse ettevaatlikkuse või isegi vastuseisuna.

Tegelikult võib erinevuse taga olla lihtsalt teistsugune eelistatud lähenemine.

Kuidas Jungi ideed tänapäeva tööellu jõuavad?

Jungi psühholoogiliste tüüpide käsitlus on mõjutanud mitmeid tänapäevaseid enesearengu ja meeskonnatöö metoodikaid.

Üks neist on Insights Discovery®, mis kasutab inimeste käitumis- ja suhtlemiseelistuste kirjeldamiseks nelja värvienergiat: Tulepunane, Päikesekollane, Maaroheline ja Karge sinine.

Värvid ei jaga inimesi nelja kindlasse tüüpi. Meis kõigis on olemas kõik neli värvienergiat, kuid nende kasutamise eelistused ja väljendumine on erinevad.

Insights Discovery aitab inimesel mõista oma käitumiseelistusi ning märgata, kuidas tema suhtlemis- ja tegutsemisviis teistele mõjub. Meeskonna jaoks loob see ühise keele, mille abil saab erinevustest rääkida ilma hinnanguid andmata.

Oluline on mõista ka seda, et profiil põhineb inimese enda vastustel. Seetõttu on selle suurim väärtus eneseanalüüsis ja arutelus, mitte inimese lõplikus määratlemises.

Mida see igapäevases koostöös tähendab?

Teooriast on kasu ainult siis, kui see aitab muuta igapäevast käitumist.

Näiteks võib meeskond kokku leppida, et:

• - oluliste koosolekute materjalid saadetakse varem, et kõik saaksid oma mõtted ettevalmistada;
• - kiire otsustaja veendub enne arutelu lõpetamist, et ka vaiksemad kolleegid on saanud sõna;
• - loominguline ideede arutelu lõpeb konkreetsete kokkulepete, vastutajate ja tähtaegadega;
• - juht küsib töötajalt, millist tuge too vajab, selle asemel et pakkuda automaatselt seda, mida ta ise eelistaks.

Need on väikesed muudatused, kuid nende mõju koostööle võib olla märkimisväärne.

Mõistmine ei tähenda alati nõustumist

Erinevuste mõistmine ei tähenda, et peaksime alati teistega nõustuma või oma eelistustest loobuma. Küll aga aitab see vältida olukordi, kus peame teistsugust käitumist ekslikult valeks käitumiseks.

Meeskonna tugevus ei seisne selles, et kõik mõtleksid ühtemoodi, vaid selles, et erinevaid vaatenurki osatakse teadlikult kasutada.

Carl Jungi ideedest ja nende seostest tänapäevaste enesearengu metoodikatega saab lugeda ka Kvadrant Koolituse samateemalisest artiklist.